Uppujate päästmine

Reeglid, ohutusnõuded, turvalisus. Surfa ise ja lase teistel surfata. Ole abivalmis!

Uppujate päästmine

PostitusPostitas erik » 08 Juun 2012, 00:58

Väike referaat artiklist
http://mariovittone.com/2010/05/154/

Ma muidugi kahtlen, et see päästab mõne surfari elu – sest me oleme üldiselt korralikud ujujad ja tavaliselt on muud tingimused meie raskuste põhjusteks.
Kuid, meile meeldib lugeda ennast veesportlasteks ja sellega kaasneb ka mingi moraalne kohustus jälgida teiste rannavete külastajate järgi - eriti laste järgi, kelle vanemad ei pruugi mõistagi, et nad vajavad abi.

Uppumine on peaaegu alati petlikult vaikne sündmus. Kätega vehkimine, pritsimine ja karjumine on enamasti kinematograafi ettekujutus reaalsest elust.

Et saada aimu, kui vaikne ja salakaval uppumine on, mõelge selle peale:
see on USA’s laste vanusest kuni 15a number 2 surma põhjuseks (peale liiklusõnnetustest põhjustatud).
750-st uppunutest lastest umbes 375 upub 25 meetri kaugusel oma vanematest või teisest täiskasvanust inimesest.
10% neist uppuvad nii, et täiskasvanud tegelikult vaatavat uppumist pealt ilma saamata aru, et laps upub.

See muidugi ei tähenda, et isik, kes karjub „appi“ ja vehib kätega pole päris hädas – kindlasti on ta hädas, kuid veel ei ole uppumas. See pole päris uppumine ja abivajaja on veel võimeline abistada ennast, nt. püüda kinni päästevahendeid.

-Valdavas enamuses uppuvad inimesed pole füsioloogiliselt võimelised kutsuda appi. Inimese hingamiselundid on mõeldud hingamisele. Kõnevõime on teisejärguline funktsioon. Hingamisprotsess peab olema täidetud enne kõne toimumist.
-Uppuva inimese suu vaheldumisi vajub vee alla ja kerkib taas korraks üle veepinna, seega ei ole üle veepinna piisavalt kaua, et saaks hingata sisse, hingata välja ning hüüda appi.
-Uppuv inimene ei suuda lehvitada kätega. Ta instinktiivselt sirutab käed laiali ja püüab leida tuge veepinnast. Lükates kätega oma keha ülespoole uppuv inimene üritab tõsta oma keha veepinnast üle, et saaks hingata.
-Uppuv inimene ei suuda tahtlikult kontrollida oma käte liikumist. Uppuv, kes on hädas veepinnal füsioloogiliselt ei suuda üheaegselt takistada enda uppumist ja sooritada tahtlikke liigutusi nagu: käte vehkimine appi kutsumiseks, liikumine päästja poole või kinni haaramine pakutud päästevahendist. Tihti uppuva isiku pea on üle veepinna, ta pilk on suunatud päästja poole ja ta tundub täiesti rahulikuna, kuid tegelikult ta vajab koheselt abi.
-Uppuva instiktiivse reaktsiooni algusest kuni lõpuni inimese keha püsib vertikaalselt püsti vees ilma tunduvat tõuget jalgade poolt. Ilma kogenud päästja abita selline uppuv inimene võib püsida veepinnal veel ainult 20 kuni 60 sekundit.

Pane tähele ka teisi uppuva isiku tunnusmärke:
• Pea on sügaval vees, suu veetasemel
• Pea on kallutatud taha pole, suu lahti
• Tühi pilk silmades, ei suuda keskenduda
• Silmad suletud
• Juuksed üle otsaesise ja silmade
• Ei kasuta jalgu veepinnal püsimiseks – keha vertikaalselt vees
• Hingeldamine või õhu ahmimine
• Üritamine ujuda teatud suunas, kuid ilma eduta
• Üritamine pöörata ennast seljale
• Näib nagu roniks mööda nähtamatut redelit ülespoole
Kasutaja avatar
erik
 
Postitused: 21
Liitunud: 06 Mai 2008, 20:39

Re: Uppujate päästmine

PostitusPostitas erik » 16 Juun 2012, 00:56

guugli tõlge kasutamine on ikka tõeline peavalu....
Kasutaja avatar
erik
 
Postitused: 21
Liitunud: 06 Mai 2008, 20:39


Tagasi: Ohutus, turvalisus, õppimine

Kes on online

Kasutajad vaatamas seda foorumit: Pole registreeritud kasutajaid ja 0 külalist

cron