kus nii hea on triipu panna.
Surfata, et pihud villis,
Õhtuks vorsti ära grillis.
Tugevam loodetuul viis mõtted kursisõidule. Randa jõudes selgus, et tuul polegi väga kõva, aga Imre oli juba valmis, oodates kursisõidu starti.
Start käis nii kähku, et isegi aru ei saanud, kui juba olime poolel teel Stroomist Kakumäele. Kohati ilusaid paarimeetrised lained võttes, kohati aga siledamast siledamat flätti nautides. Laidudel linnukesed tervitasid meid ja nii panimegi kahekesi minema, ilma et Arnee oleks jõudnud ära oodata.
Kakumäel triibutasid samuti tuttavad lohesurfarid ja üks õnnetu purjelaudur. Tagasitulles allatuult surfata pole ka teab mis imelihtne, aga kiirus ja tasakaal hoopis teine tehnika. Kokkuvõtteks, kõvasti kõrgusevõtmist. Imre ampsas iseäranis hästi kõrgust! Aitäh igatahes, koos on palju vahvam distantsi sõita kui üksi. Ka jalalihased pidasid ilusti vastu, nii, et tagasi jõudes sai veel üsna mitu triipu tehtud ja hüpatud ja paar spinnigi keeratud. Homme jälle
!